Beebijutud,  Tervis

Kuidas tulla toime rasedusaegse iiveldusega?

Raseduse alguses sai nii palju googeldatud märksõna “rasedusaegne iiveldus”. Iiveldus tekib enamasti esimesel trimestril ning kestab tavaliselt 12. nädalani. Minu iiveldus kestis u 20-22. rasedusnädalani. Kuni 16. nädalani oksendasin igal hommikul, seega uurisin ja katsetasin erinevaid viise, kuidas sellise jamaga toime tulla. Inimesed on erinevad – mis sobib ühele, ei pruugi teisele sobida. Panen kirja mõned enamlevinud soovitused rasedusaegse iiveldusega võitlemiseks.

  • Söö tihti. Söö pigem vähem, aga sageli. Seda soovitas mulle kohe ka arst. Kõhtu ei tohi tühjaks lasta, aga samas ei tohiks ka liiga täis süüa. Kuna iiveldus on tavaliselt kõige suurem hommikuti, soovitatakse voodi läheduses hoida küpsist või leiba, et ärgates oleks kohe midagi põske pista. Katsetasin – sõin enne tõusmist kohe küpsist, aga natukese aja pärast oksendasin välja.
  • Tarbi piisavalt vedelikke. Kui oksendad, tuleb nagunii rohkem juua, et vedelikupuudust ei tekiks. Juua tuleks pigem vett, vältida limonaade. Minul veejoomine iivelduse vastu ei aidanud. Raseduse alguses tegin pattu ja jõin külma limonaadi, mis nagu natukeseks tegi paremaks. Natuke aitas mind ka hapukas külm morss.
  • Teatud toiduainete tarbimine. Soovitatakse ingverit (või ingveritablette, -komme vms), apelsini, piparmünti. Ma ei katsetanud nendest midagi, sest ingverit ma ei kannatanud juba enne rasedust. Apelsini ja piparmündi lõhn ajas mind veel rohkem iiveldama.
  • Teatud toiduainete vältimine. Soovitatakse loobuda magusast ja rasvasest. Jällegi, ei katsetanud, sest.. muidu poleks mul millestki elada olnud.
  • Väldi stressi, puhka piisavalt. Räägi mõne lähedasega. Ole võimalusel haiguslehel. Minu jaoks oli iiveldus raske nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Oma tunnetest rääkimine aitab, mis siis, et lahendust ei paista. Mõtle, mis on sind aidanud rasketes olukordades varem? Loe mõnda raamatut, vaata filmi, tee käsitööd.
  • Tarbi rasedusvitamiine. Toidulisandite võtmist/mittevõtmist tasub arutada oma ämmaemanda või arstiga. Minul soovitati tarbida esimesed 12 nädalat foolhapet ja kogu raseduse aja D-vitamiini. Võtsin ka rasedusvitamiine, kuid tundus, et need tegid mul olemise veel halvemaks.
  • Selgita välja iivelduse põhjustaja. Soovitatakse pidada nn iivelduse päevikut, kuhu märgid oma toitumise/tegevuse ning enesetunde. Päeviku pidamine võib aidata jälile jõuda iivelduse suurendajatele/vähendajatele.
  • Mõned allikad soovitavad abi saada nõelravist, refleksoloogiast, iiveldusvastastest käevõrudest. Ei oska kommenteerida, ei kasutanud. Pigem soovitan taaskord oma arsti või ämmaemandaga konsulteerida.
  • Vajadusel pöördu EMOsse. Ekstreemsetel juhtudel ravitakse iiveldamist ja liigoksendamist ravimitega.
  • Aeg. Minu kogemus näitas, et midagi eriti ei mõjunud, pidin ootama kuniks mu organism uue olukorraga harjub.

Nüüd paar soovitust iivelduse käes kannatavate naiste meestele ja lähedastele:

  • Ole raseda jaoks olemas. Too talle vajadusel vett ja süüa, aita Netflix tööle panna, hoia lapsi, korista vms. Paku oma abi.
  • Ole aktiivne kuulaja, ära paku lahendusi, lohuta. Ära tühista raseda muret: kedagi ei aita jutt “mina küll ei oksendanud rasedana” või “mõnel on veel raskem”, pigem nooguta kaasa ja ütle, et ongi keeruline.
  • Kõik on mööduv, ka rasedusaegne iiveldus. Mõnel juhul 3-4 kuuga, mõnel juhul sünnitusega.

Jõudu ja jaksu, kaasiiveldajad. Te saate hakkama!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *