Beebijutud,  Värske ema

Rinnapõletik

Kirjutan täna oma kogemustest rinnapõletikega. Esimest korda haigestusin u 3 kuud pärast sünnitust, eelmise aasta detsembri keskel. Siis jäin uuesti haigeks jaanuaris – põdesin nädalase vahega põletikku kaks korda. Kõik kordus uuesti veebruaris, ainult et nüüd kolm korda paaripäevaste vahedega. Viimati olin rinnapõletikus märtsis, taas kaks korda paaripäevase vahega. Põdesin küll üpris kergelt (ilmselt tänu kiirele reageerimisele, ilma ravimiteta), kuid olin mõistetavalt sellest jamast kurnatud ning ahastuses. Olin kirjavahetuses kahe imetamisnõustaja ja perearstiga, uurisin infot juurde. Teen siia kokkuvõtte, äkki on mõnel põdejal abiks.

Jah, väikse lapse kõrval on jube vastik haige olla.

Rinnapõletik – mis see on?

Rinnapõletik ehk mastiit on sünnitusjärgse perioodi haigus, mille puhul rindades tekkiv piimapais, pisitraumad ja bakteriaalne põletik viivad rindade valulikkusele ja tursele ning kaasub kõrge palavik ning halb enesetunne (loe siit).
Imetamisnõustajad kinnitavad, et rinnapõletik on drenaaži probleem: haigus algab tavaliselt ummistunud piimajuhast, piim ei pääse voolama ning tekib pais – kõva valulik tükk ühes rinnas.

Rinnapõletiku põhjused võivad olla väga erinevad:

  • liiga harv või lühike imetamine;
  • imetamiskordade järsk vähenemine (nt laps jätab söögikorra vahele, lisatoiduga alustamine, lahusolek lapsest, tööle minek jms);
  • kitsas, pigistav rinnahoidja/imetamistop, ebamugav asend (ka magamisel!) või sõrmede liiga tugev surve rinnale toitmise ajal;
  • vale imetamisvõte;
  • probleemid rinnahügieeniga.

Põletik tekib tavaliselt esimestel nädalatel pärast sünnitust. Samas võid haigust põdeda terve imetamise aja jooksul eeltoodud põhjuste tõttu. Imetamise FB grupist lugesin, et mõnel naisel on rinnapõletik olnud juba raseduse ajal. “Kaasa aitab” külmetamine – igasugused tuuletõmbused, paljalt nt rõdul/õuel käimine jms.

Mida ma enda puhul märkasin – haigestusin kaks korda pärast trennis käiku. Käisin võimlemas (nn kontorivõimlemine, no ei olnud suur pingutus), kuid palju oli harjutusi käte ja õlgadega. See piirkond on mul alati nõrgem olnud, ilmselt olin ka higine ning sain veidi külma.

Avaldumine

Rinnapõletiku sümptomid on järgmised:

  • hellad, paistes rinnad;
  • rinnas on üks või mitu valulikku tükki, eriti tekivad need rinna välisele küljele;
  • rinnad kuumavad;
  • punetus, laigud rinnal;
  • gripi-laadsed sümptomid: väsimus, külmavärinad, lihasvalu, peavalu;
  • palavik alla 39 kraadi.

Minu rinnapõletik algas tavaliselt valuliku tükiga rinnas, varsti tekkis juurde palavik ja väga halb enesetunne. Palavik ei tõusnud minu puhul üle 38,5. Paar korda ka oksendasin (ilmselt peavalu tõttu). Kui palavik tõuseb kiiresti kõrgele, siis on platsis ka vappekülm, aga minul õnneks seda ei esinenud.

Rinnapõletiku ravi

Ravida tuleb kohe. Kõige olulisem on sagedamini imetamine ja vajadusel ka pumpamine. Nõustajad soovitavad enne imetamist rinda soojendada (nt rätikuga, käia sooja duši all). Mina kastsin ühekordse rinnapadja sooja kummelitee sisse ja panin rinna peale.

Imetamisel tuleks beebi panna sellisesse asendisse, et lapse lõug jääks võimalikult kohakuti probleemse kohaga – lõua poolt imeb laps tugevamini. Seega kui tükk on rinna välisel küljel, siis laps võiks olla „jalgpalli võttes“ . Pärast toitmist tuleks rind kergelt üle katsuda ja kui on tunda tükki, siis kergelt veel käega või pumbaga selle koha pealt üle sõõrutada. Nii võiks tükk kaduda ja probleem ei lähe suuremaks. Üks nõustaja soovitas mul kasutada pump-laps-pump tehnikat ehk kõigepealt veidi piima sõõrutada, siis lasta lapsel imeda ning lõpuks veel rind “pumbaga üle käia”.

Pärast imetamist võib rinnale teha jahedat kompressi (jahe geelkott, lapike, kapsaleht). Mina rinda ei jahutanud, ka kapsalehed pole mul kunagi toiminud (paljudel naistel siiski toimib). Tavaliselt pärast tita toitmist temperatuur langeb, uuesti rinna täitumisel aga taas tõuseb.

Kui päeva jooksul iga kord nii tegutseda, siis üldiselt on õhtuks probleem lahenenud. Muidugi tuleb puhata, end hoida. Vajadusel võib võtta valuvaigistit. Kuid kõige olulisem on siiski imetamist mitte jätta!

Haigus kestab 1-2 päeva, rind võib olla valulikum kauem. Kui kodune ravi ei aita, tuleb minna arsti juurde, ilmselt on vaja antibiootikumiravi. Asi võib minna kiirelt halvaks, võib tekkida mäda ja veremürgitus.

Alati saab abi imetamisnõustajalt, kes kontrollib imetamisvõtte üle, nõustab imetamisasendite jms kohta. Mina sain ka juba kirja teel päris palju toetust.

Ennetamine

Uurisin nõustajatelt, kas saan tarbida mingeid toidulisandeid või teatuid tegevusi vältida, et põletikku ei tekiks. Ennetusena toimib tervislikkus: süüa-juua normaalselt ja täisväärtuslikult, piisavalt magada ja liikuda, stressi vältida ja mitte end külmetada. Talvisel perioodil on oluline end soojas hoida, selleks sobivad hästi villariided (tegelikult ka suvisel ajal on hea siidivillast pluusi kanda). Üks imetamisnõustaja soovitas homöopaatiat proovida – seda ma teinud pole ning eks igaüks otsustab ise, kas ja millist alternatiivseid/looduslikke ravimeetodeid kasutada.

Ingliskeelne infograaf ka.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *