Meie kliima on juba kord selline, et enda riietamine võib vahepeal täitsa keeruline olla. Eriti raskeks võib riiete valik osutuda just sügisel ja kevadel, ilm on muutlik ja heitlik. Kui endagagi on mõnikord keeruline, mis siis veel beebiga? Kirjutan täna täpsemalt oma septembribeebi riietamisest esimese eluaasta jahedamal perioodil. Vahepeal oli päris raske, kuid aja jooksul kujunesid välja toimivad lahendused. Enne kui alustan, rõhutan, et kirjutan oma kogemusest ja oma lapse näitel. Beebid on väga erinevad – kes kardab rohkem külma, kes on nn kuumaverelisem. Sama pere lapsed võivad olla täiesti erineva külma/kuumataluvusega, seega jälgi oma last – sina tunned teda kõige paremini. Minu meelest on lapse riietamine paljuski katsetamine senikaua…
-
-
Millist vankrit valida
Vankri valimine tundus raseduse ajal vist üks keerulisemaid ülesandeid, otsisin nii palju internetist ja blogidest sellist üldist postitust, nn vankrite ostuabijuhendit, kuid tol hetkel seda ma ei leidnud. Palju on vankrite arvustusi ning FB kärusõltlaste grupp (kuhu mind vastu ei võetud millegipärast), kust infot kindlasti leiab. Proovin nüüd ise kirja panna olulisemad punktid, mida kärude valimise juures silmas pidada. Ma ei poolda pidevat kärude vahetamist, ostmist ja müümist (mul lihtsalt pole aega sellega tegeleda), seega on eeltöö väga oluline. Niisiis, enne kui hakkad vankrit valima, mõtle nendele küsimustele (mitte ilmtingimata sellises järjekorras): Kui vana on vankri kasutaja? Kas kasutaja on vastsündinud? Kas laps oskab ise istuda? Kas sul on peres…
-
Rinnapõletik
Kirjutan täna oma kogemustest rinnapõletikega. Esimest korda haigestusin u 3 kuud pärast sünnitust, eelmise aasta detsembri keskel. Siis jäin uuesti haigeks jaanuaris – põdesin nädalase vahega põletikku kaks korda. Kõik kordus uuesti veebruaris, ainult et nüüd kolm korda paaripäevaste vahedega. Viimati olin rinnapõletikus märtsis, taas kaks korda paaripäevase vahega. Põdesin küll üpris kergelt (ilmselt tänu kiirele reageerimisele, ilma ravimiteta), kuid olin mõistetavalt sellest jamast kurnatud ning ahastuses. Olin kirjavahetuses kahe imetamisnõustaja ja perearstiga, uurisin infot juurde. Teen siia kokkuvõtte, äkki on mõnel põdejal abiks. Rinnapõletik – mis see on? Rinnapõletik ehk mastiit on sünnitusjärgse perioodi haigus, mille puhul rindades tekkiv piimapais, pisitraumad ja bakteriaalne põletik viivad rindade valulikkusele ja tursele…
-
Raamatud rasedusest
On loomulik, et lapseootel naine tahab lugeda raseduse, sünnituse, imetamise ja muudel beebi-teemadel. Soovituslik ongi lugeda, on ju hea teada, mis sinu ja sinu kehaga raseduse ja sünnituse ajal toimub. Annan siin ülevaate raamatutest, mida mina lugesin. Ma ei käsitle siin veebilehtesid ega äppe – neid on palju ja igaüks saab valida endale sobiva. Mina lugesin palju netist juurde, nt emmede klubi raseduspäevikut, blogijate raseduspostitusi, välismaa lehekülgi, foorumeid. Lisaks saab käia ka haiglate juures perekooli loengutes. Anne Deans, “Rasedus”Tegemist on üsna popi ja soovitatud raamatuga. Raamatus kirjeldatakse rasedust, sünnitust ja beebi esimesi elunädalaid. Raamat on üsna visuaalne, palju on pilte, jooniseid ja graafikuid. Samas on see üpris vananenud (minul oli…
-
Rinnastreik
Minu laps sõi kaks esimest elukuud rinda väga kenasti ja regulaarselt. Ühel hommikul aga poiss keeldus rinnast ning hüsteeritses paar tundi enne kui ma ta uuesti sööma sain. Kerge googeldus lõi asja selgeks – tegemist oli suure tõenäosusega rinna/tissi/imemisstreigiga. Mis on tissistreik? Kõige lihtsamalt öeldes – beebi keeldub rinnast ilma näilise põhjuseta. Tavaliselt hakkavadki beebid streikima 2-3 kuu vanuselt ning mõnikord arvatakse, et beebi võõrutab end rinnast. See pole muidugi õige, põhjusi võib olla mitu: Beebil on valus – nt igemed valutavad või on suus soor, vill vms. Mõnikord võib lapsel valutada ka kõrv, imemine suurendab kõrvavalu. Beebil on nohu – lapse nina on kinni ja ta ei saa imemise…
-
Nimekiri: asjad beebile
Sarnaseid nimekirju blogides on palju ja mulle meeldis neid raseduse ajal lugeda. Panen nüüd kirja, mida mina vajalikuks pidasin. Varuma hakkasime pärast II trimestri UH uuringut, asjad said ostetud kuidagi rahulikult ja loogiliselt, ei olnud meeletut kiirustamist. Tundsin tihti, et hoian end beebiasjade juures tagasi – just ärevuse ja hirmu tõttu, et midagi läheb halvasti. Samas saime kõik vajaliku soetatud. Voodi. Meie saime võrevoodi mehe venna käest, juurde ostsime uue madratsi ja voodipesu. Pehmendusi vajalikuks ei pidanud ega pea siiani. Olin enne rasedust ja rasedana väga võreka-usku ehk minu meelest peab laps magama oma voodis. Rõhk sõnal olin, sest siiani magab laps meiega suures voodis kaisus. Plaan on siiski aidata…
-
Nimekiri: mida sünnitama minnes kaasa võtta?
..ehk mida haiglakotti pakkida? Minu kogemus on TÜKist. Võimalik, et teistes haiglates on olukord teine. Samuti märgiks ära, et elan Tartus, seega võisin mõned asjad (nt turvahäll) koju jätta. Dokumendid. Kindlasti peab olema kaasas rasedakaart. ID-kaarti mul vaja ei läinud, kuid rahakott oli nagunii kaasas. Riided endale. Minul olid kaasas haiglasse tulemise ja haiglast minemise riided ning imetamistopp. Haiglas oleku aja kandsin mõnuga haiglariideid (hommikumantel ja öösärk). Kindlasti läheb vaja ka vahetusjalanõusid. Hügieenitarbed. Hambahari ja -pasta, dušigeel ja šampoon. Vajadusel kreemid. Kui oled esmasünnitaja ja päris 6 tunni pärast sind koju ei lasta, siis tuleb end pesta. Peretoas olid ka käterätikud, kuid kasutasin enda oma. Sünnitusjärgsed hügieenitarbed: sidemed, võrkpüksid, rinnapadjad,…
-
Kuidas tulla toime rasedusaegse iiveldusega?
Raseduse alguses sai nii palju googeldatud märksõna “rasedusaegne iiveldus”. Iiveldus tekib enamasti esimesel trimestril ning kestab tavaliselt 12. nädalani. Minu iiveldus kestis u 20-22. rasedusnädalani. Kuni 16. nädalani oksendasin igal hommikul, seega uurisin ja katsetasin erinevaid viise, kuidas sellise jamaga toime tulla. Inimesed on erinevad – mis sobib ühele, ei pruugi teisele sobida. Panen kirja mõned enamlevinud soovitused rasedusaegse iiveldusega võitlemiseks. Söö tihti. Söö pigem vähem, aga sageli. Seda soovitas mulle kohe ka arst. Kõhtu ei tohi tühjaks lasta, aga samas ei tohiks ka liiga täis süüa. Kuna iiveldus on tavaliselt kõige suurem hommikuti, soovitatakse voodi läheduses hoida küpsist või leiba, et ärgates oleks kohe midagi põske pista. Katsetasin –…
-
Sünnitusjärgne osakond
Esimene päev, 24.09 Niisiis, esmaspäeva varahommikul sünnitasin ning u 10ks saime perepalatisse. Sealne ämmakas soovis õnne ja utsitas meid mehega puhkama, kui lapsega vaja käia kuskil, siis antakse teada. Väsimus oli meeletu, aga me ei suutnud magada. Emotsioone oli palju, adrenaliin veel möllas ning vaja oli last imetleda. Mingi hetk käis mees temaga protseduuride toas, kus mõõdeti poisi veresuhkur (korras!) ning näidati ette peamised hooldusvõtted. Mina olin terve aja voodis pikali, suhtlesin õnnitlejatega ning imetasin last. Kuna mul oli aneemia, öeldi juba ette, et hommikul tullakse verd võtma. Soovitati ikka vetsus käia ning korralikult süüa. Beebi rütm oli nagu vastsündinutel ikka: söömine, natuke ringivahtimist, magamine, kakamine, söömine jne. Peamine mälestus…
-
Beebikaktuse sünnilugu
Võtan lõpuks aega, et panna kirja 5-kuuse K sünnilugu. Niisiis: Minu sünnitustähtaeg oli 22.09. Viimasel ämmaka visiidil sain rasedusdiabeedi tõttu (kuigi kõik näitajad olid korras) “igaks juhuks” sünnituse esile kutsumiseks saatekirja 25.09. Tähtaeg möödus ilma suurema kärata. Eks toonuseid käis ikka, vahel tihedamalt, vahel harvemini, kuid ühtegi märki peatsest sünnitustegevusest polnud. 23.09 käisime hommikul veel ehituspoes (mina ootasin meest autos) ja õhtul tuli mu ema külla. Tema oli eriti ootusärev ning seega rakendasin ta tööle – ta pani võrevoodi madratsile lina peale ja teki tekikotti. Tundus, et see aitas, sest samal õhtul enne südaööd kuulsin klõpsu ja paar sekundit hiljem tundsin, et veed tulevad. Oh seda elevust ja ärevust. Abikaasa…