Viimane rasedustrimester kulges suhteliselt rahulikult ning suuremate sündmusteta. Iiveldus oli kadunud, kuid jõuetus ja väsimus jäid samale tasemele. Tagasi tuli söögiisu ning üle pika aja nautisin oma lemmiktoite. Kõik näidud-mõõdud olid ämmaemanda visiitide ajal korras ja diabeet kontrolli all. Minu hemoglobiin ei tõusnud aga ka ei langenud. Näit oli stabiilselt 100 ringis, mis on siiski liiga madal ning põhjustaski (vähemalt osaliselt) jõuetust ning väsimust. Jõin igal hommikul Tecnoferi ja püüdsin tarbida rohkem raua imendumist soodustavat C-vitamiiniga toiduaineid. Märgin ära, et kogu raseduse ajal oli mul kahel korral väike palavik, tundus, et olin lihtsalt veidi tuuletõmbe käes olnud ning keha reageeris nii. Palavik ei tõusnud üle 37,5 ja järgmiseks päevaks oli…
-
-
Raseduse jälgimine -16.-28. nädal
17. nädala ämmaemanda visiidi ajaks mu enesetunne oluliselt paranenud polnud: oksendasin igal hommikul maomahla, nõrkus suurenes. Abikaasa vedas mind korra päevas 15 minutiks maja kõrval olevasse parki jalutama (peamiselt küll istusime), et ma ikka päikest näeksin ja värsket õhku saaksin. Paaril korral hakkas õues halb: õhk sai otsa, pea läks ringi, süda kloppis, külm higi. Ämmakas ütles, et see on normaalne: keha kohaneb suureneva vere hulgaga. Võimalik, et minu puhul oli tegemist ka ärevusega (kirjutan sellest mõnes hilisemas postituses), meenutavad need sümptomid hoopis ju kergemat paanikahoogu. 9. mail käisin TÜKis II trimestri ultraheliuuringul ehk nn loote anatoomia UH-s. Nagu ikka, olin üpris närvis, aga polnud põhjust – kõik läks väga…
-
Rasedusdiabeet, vol 1
Nagu eelmises postituses kirjutasin, diagnoositi mul 16. rasedusnädalal rasedus- ehk gestatsioonidiabeet. ITK infomaterjal ütleb nii: “Gestatsioonidiabeet on haigus, kus last ootaval emal tekib pärast 20. rasedusnädalat veresuhkru taseme mõõdukas tõus. Diagnoosi täpsustamiseks viiakse läbi glükoosi taluvuse test (GTT).” Olen mitmest allikast lugenud, et rasedusdiabeet ei teki enne 20. (mõnel juhul ka 24.) nädalat, kuid minul tõusis veresuhkru tase juba raseduse algul. Kuidas ära tunda? Gestatsioonidiabeedi esmased tunnused on järgmised (allikas siin): suhkur uriinis (minul ei esinenud kordagi raseduse jooksul); suur janu (minul mitte); tihe urineerimine (minul mitte); väsimus (kellel ei esineks raseduse ajal väsimust?); iiveldus (esines palju); tupe-, põie- ja nahapõletikud (ei esinenud kordagi); udune nägemine (ei täheldanud). Nagu näha, siis rasedusdiabeedi…
-
Glükoositaluvustest ehk GTT TÜKis
16. aprilli hommikul läksin värisevate jalgadega glükoositaluvustestile. Olin paar päeva enne teinud GTT kohta uurimistööd ja aru saanud, et see on üks tülgastav protseduur. Võimalik, et uurisin valedest allikatest, kuid ühtegi positiivset või neutraalset tagasisidet ma ei leidnud. GTT näidustus oli minu puhul kõrge veresuhkru näit 10. nädalal võetud vereproovist. Täpsemalt saab rasedusdiabeedist ja GTTst lugeda TÜKi infolehelt siit. GTT protseduur nägi välja selline: Eelmisel õhtul sõin-jõin viimati kell 20. Netist võib leida vastuolulist infot selle kohta – kellel ämmakas lubas juua, kellel mitte. Mind instrueeriti paastuma 12 tundi enne testi. Kella kaheksaks läksin TÜKi naistekliiniku sünnituseelsesse osakonda. Kodus oksendasin enne maomahla ja üleüldse jube halb oli olla. Kaasa võtsin…
-
Raseduse jälgimine – 13.-15. nädal
13. nädala ämmaemanda visiidi ajaks mu enesetunne paranenud polnud – jätkuvalt oksendasin korra päevas, iiveldus oli pidev ning jõudu järjest vähem. Ämmakas vaatas üle I trimestri ultraheli uuringu tulemused (riskid kromosoomihaigustele madalad!) ning vere- ja uriiniproovi näidud. Kõik oli korras, v.a paastusuhkur ehk nn tühja kõhu veresuhkru näit. Rasedatel võib see olla kuni k.a 5,1 mmol/l. Minu näit oli 6,1 mmol/l ehk päris kõrge ning sain saatekirja glükoositaluvustesti (GTT) läbiviimiseks 16. rasedusnädalal TÜKis (järjekorrad olid päris pikad), et väljaselgitada, kas mul on rasedusdiabeet. Olin lugenud varem GTT kohta ainult negatiivseid kogemusi (naised oksendavad, iiveldavad ja üleüldse on see tülgastav) ning ei olnud saatekirjast väga vaimustuses. Samas sain aru, et ükskõik…
-
Raseduse jälgimine: 6+0 kuni 12+2
Pärast esimest arstivisiiti olin omadega täitsa läbi – pidev iiveldus ja nõrkus tegi oma. Mäletan, et Qvalitasest (olin seal arvel) kõndisime koju tavapärase 10 minuti asemel 40 mintsa, jõudu lihtsalt polnud. Järgmised kaks nädalat möödusid samas vaimus – iiveldus, oksendamine, seedeprobleemid, isutus. Pärast rasedusest teadasaamist hakkasin võtma eeskujulikult rasedusvitamiine, kuid nüüd tundus mulle, et need süvendavad mul seda paha-olekut. Päevadel, kui olin unustanud tabletti võtta, oli iiveldus pisut väiksem. Googeldades leidsin nii Eesti kui välismaa foorumitest postitusi, kus naised väitsid, et vitamiinid võivad tõesti iiveldust rängemaks muuta. Seega lasin endale apteegist tuua foolhappe tabletid ja võtsin esimesed 12 nädalat neid. Enesetundes muutusi ma ei täheldanud, halb oli ikka. Mul tekkis…