Viimane rasedustrimester kulges suhteliselt rahulikult ning suuremate sündmusteta. Iiveldus oli kadunud, kuid jõuetus ja väsimus jäid samale tasemele. Tagasi tuli söögiisu ning üle pika aja nautisin oma lemmiktoite. Kõik näidud-mõõdud olid ämmaemanda visiitide ajal korras ja diabeet kontrolli all. Minu hemoglobiin ei tõusnud aga ka ei langenud. Näit oli stabiilselt 100 ringis, mis on siiski liiga madal ning põhjustaski (vähemalt osaliselt) jõuetust ning väsimust. Jõin igal hommikul Tecnoferi ja püüdsin tarbida rohkem raua imendumist soodustavat C-vitamiiniga toiduaineid. Märgin ära, et kogu raseduse ajal oli mul kahel korral väike palavik, tundus, et olin lihtsalt veidi tuuletõmbe käes olnud ning keha reageeris nii. Palavik ei tõusnud üle 37,5 ja järgmiseks päevaks oli…
-
-
Raseduse jälgimine -16.-28. nädal
17. nädala ämmaemanda visiidi ajaks mu enesetunne oluliselt paranenud polnud: oksendasin igal hommikul maomahla, nõrkus suurenes. Abikaasa vedas mind korra päevas 15 minutiks maja kõrval olevasse parki jalutama (peamiselt küll istusime), et ma ikka päikest näeksin ja värsket õhku saaksin. Paaril korral hakkas õues halb: õhk sai otsa, pea läks ringi, süda kloppis, külm higi. Ämmakas ütles, et see on normaalne: keha kohaneb suureneva vere hulgaga. Võimalik, et minu puhul oli tegemist ka ärevusega (kirjutan sellest mõnes hilisemas postituses), meenutavad need sümptomid hoopis ju kergemat paanikahoogu. 9. mail käisin TÜKis II trimestri ultraheliuuringul ehk nn loote anatoomia UH-s. Nagu ikka, olin üpris närvis, aga polnud põhjust – kõik läks väga…
-
Raseduse jälgimine: 6+0 kuni 12+2
Pärast esimest arstivisiiti olin omadega täitsa läbi – pidev iiveldus ja nõrkus tegi oma. Mäletan, et Qvalitasest (olin seal arvel) kõndisime koju tavapärase 10 minuti asemel 40 mintsa, jõudu lihtsalt polnud. Järgmised kaks nädalat möödusid samas vaimus – iiveldus, oksendamine, seedeprobleemid, isutus. Pärast rasedusest teadasaamist hakkasin võtma eeskujulikult rasedusvitamiine, kuid nüüd tundus mulle, et need süvendavad mul seda paha-olekut. Päevadel, kui olin unustanud tabletti võtta, oli iiveldus pisut väiksem. Googeldades leidsin nii Eesti kui välismaa foorumitest postitusi, kus naised väitsid, et vitamiinid võivad tõesti iiveldust rängemaks muuta. Seega lasin endale apteegist tuua foolhappe tabletid ja võtsin esimesed 12 nädalat neid. Enesetundes muutusi ma ei täheldanud, halb oli ikka. Mul tekkis…