Uncategorized

Rasedusdiabeet, vol 1

Nagu eelmises postituses kirjutasin, diagnoositi mul 16. rasedusnädalal rasedus- ehk gestatsioonidiabeet.  ITK infomaterjal ütleb nii: “Gestatsioonidiabeet on haigus, kus last ootaval emal tekib pärast 20. rasedusnädalat veresuhkru taseme mõõdukas tõus. Diagnoosi täpsustamiseks viiakse läbi glükoosi taluvuse test (GTT).” Olen mitmest allikast lugenud, et rasedusdiabeet ei teki enne 20. (mõnel juhul ka 24.) nädalat, kuid minul tõusis veresuhkru tase juba raseduse algul.

Image result for diabetes meme

Kuidas ära tunda?

Gestatsioonidiabeedi esmased tunnused on järgmised (allikas siin):

  • suhkur uriinis (minul ei esinenud kordagi raseduse jooksul);
  • suur janu (minul mitte);
  • tihe urineerimine (minul mitte);
  • väsimus (kellel ei esineks raseduse ajal väsimust?);
  • iiveldus (esines palju);
  • tupe-, põie- ja nahapõletikud (ei esinenud kordagi);
  • udune nägemine (ei täheldanud).

Nagu näha, siis rasedusdiabeedi sümptomid ei ole spetsiifilised (v.a suhkur uriinis).

Haiguse riskitegurid on sellised:

  • ülekaal (kehamassi indeks raseduseelselt ≥30 kg/m²) (minul ei olnud);
  • varasemalt esinenud rasedusdiabeet;
  • esimese astme sugulastel diagnoositud diabeet (minu emal-isal mitte; vanaemal oli ja tädil on);
  • varem suurekaaluline (>4500g) vastsündinu;
  • kõrgem vanus (mis on kõrgem vanus? mina jäin rasedaks 29- aastaselt);
  • polütsüstiliste munasarjade sündroomi esinemine (minul ei ole).

Gestatsioonidiabeeti diagnoositakse glükoositaluvustestiga. Sellest kirjutasin eelmises postituses.

Kuidas ravida?

Rasedusaegse diabeedi ravi seisneb normaalse veresuhkru taseme säilitamises. Ehk, gestatsioonidiabeediga rase on suurema jälgimise all (diabeediämmaemand, vajadusel sisearst), tuleb pidada dieeti ning vajadusel manustada ravimeid.

Kui rasedusdiabeet jääb tähelepanuta ja ravimata, on võimalikud komplikatsioonid järgmised:

  • suurekaaluline laps ning sellest tingitud raskused sünnitusel (sünnitraumad, keisrilõige vms);
  • enneaegne sünnitus;
  • lapse madal veresuhkru tase pärast sünnitust ning sellest tingitud raskused (nt krambid jms);
  • II tüübi diabeedi väljakujunemine hilisemas elus (nii emal kui lapsel);
  • kõrge vererõhk ja preeklampsia.

Kõige jubedamat stsenaariumit ma siia kirja lihtsalt ei tahtnud panna, eeldan, et oskate järeldada.

Minu kogemus – esimesed kaks nädalat

2. mail käisin diabeediämmaemanda vastuvõtul. Olin enne teinud internetist eeltööd, mis vastuvõtul võiks toimuda. Taaskord ei leidnud ma ühtegi neutraalset või positiivset tagasisidet (ju inimesed kipuvad jagama negatiivset kogemust) ning olin valmis, et mul keelatakse söömine lihtsalt ära. Tegelikult oli minu kogemus vastupidine, ämmakas oli rahulik, tasakaalukas ning neutraalne. Mulle anti glükomeeter ning selgitati, kuidas võiks toituda. Dieet seisnes põhimõtteliselt lihtsalt süsivesikute vähendamises, midagi ära ei keelatud. Soovitati järgida taldrikureeglit ning juua vett (mitte mahla). Tutvustati ka leivaühikute süsteemi, kuid mina seda ei järginud. Sain korralduse pidada toitumispäevikut ning mõõta oma veresuhkru taset 4 korda päevas: hommikul enne söömist (ehk paastusuhkur, piir 5,4 mmol/l), 2 tundi pärast hommikusööki, 2 tundi pärast lõunasööki ja 2 tundi pärast õhtusööki (piir 6,7 mmol/l).

Järgmised kaks nädalat pidasin korralikult arvet – kirjutasin oma söögid ja näidud üles. Kõik numbrid olid normis, v.a ühel korral kui olin söönud küpsisetorti. Toitumispäeviku pidamine aitas mõista, milliste toitude söömine tõstab minu veresuhkrut rohkem, millised vähem. Mina pidin vältima küpsetisi (igasugused saiakesed, koogid) ning banaani. Samuti tõstis veresuhkrut pisut rohkem restoranist tellitud toit (ei tea ju alati, kuidas toit valmistatud on ja milliseid aineid kasutatud). Magusast ma täielikult ei loobunud, kuid vähendasin oluliselt selle tarbimist (kui rääkida protsentidest, siis sõin u 60-70% vähem magusat kui enne rasedust). Kuigi iiveldus hakkas vaikselt taanduma,  langes kehakaal jätkuvalt. Enne mingi toiduaine söömist googeldasin selle glükeemilist indeksit (loe siit), et aimu saada, kuidas see mu veresuhkru tasemele mõjuda võiks. See tundus palju loogilisem kui leivaühikute lugemine. Vahepeal oli vaimselt raske – nii väga ju tahtsin ennast mõnikord premeerida jäätise või šokolaadiga. Samas olid kogu aeg kuklas gestatsioonidiabeedist tingitud komplikatsioonid, hirm oli!

16. mail oli järgmine diabeediämmaka vastuvõtt. Näitasin oma näitude lehe ette ja sain kiita. Said korralduse jätkata dieediga, kuid glükomeetriga enam nii tihti mässama ei pidanud.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *