Uncategorized

Rasedusdiabeet, vol 2

Esimene osa siin.

Diabeediämmaemanda vastuvõtud

Niisiis, pärast intensiivset toitumispäeviku pidamist ning glükomeetriga veresuhkru mõõtmist võisin veidi lõdvemalt võtta. Mõõtsin veresuhkrut siiski edasi igal hommikul ja siis kui sõin midagi uut (mida ma kahe eelneva nädala jooksul polnud söönud ja ei teadnud, kuidas see veresuhkrule võib mõjuda). Kõik oli korras, hommikused näidud olid 4,4-5,0 mmol/l. Järgmisel diabeediÄE visiidil öeldi, et iga päev ei pea end enam torkima. Kuskilt oli silma jäänud, et tavaliselt saadetakse rasedusdiabeetikud III trimestril uuesti GTT-d tegema, kuid diabeediÄE sõnul pole see vajalik, sest diagnoosi see ära ei võta.

Käisin suve jooksul paar korda veel diabeediÄE vastuvõtul, kus kõik oli korras. Igal visiidil mõõdeti ka vererõhku ja küsiti üldise enesetunde kohta. Minu oma ämmakas uuris samuti igal kohtumisel veresuhkru näite ning andis vajadusel soovitusi. Raseduse lõpu poole oli hommikune paastusuhkru näit stabiilselt 4,0 mmol/l ringis, mõnel korral ka 3,9 mmol/l. Küsisin üle – kõik ok! Olen aru saanud, et liiga madal veresuhkur on jälle teistmoodi halb ning kindlasti tuleks meditsiinitöötajaga sellest rääkida.

Minu näidud olid alati korras, mõnel korral mõõtsin ka tund pärast söömist. Numbrid olid normis ja vahepeal mõtlesin küll suure frustratsiooniga, et küllap sain ikka valediagnoosi. Samas olen ikka meditsiiniusku, ning jälgisin toitumist ning veresuhkrut edasi.

Rasedusdiabeetikutele on ette nähtud III trimestril UH uuring loote suuruse mõõtmiseks. 38+4 oli minu beebi eeldatav sünnikaal 3434g. DiabeediÄE esilekutsumisele ei suunanud, seda tegi minu oma arst 39+2 visiidil. Esilekutsumine oleks pidanud toimuma 40+3, poiss sündis 40+2. Ega ma esilekutsumise mõttest väga rõõmus polnud, diabeediÄE sõnul tuleb paberiga sünnitama minna 42+0 seisuga. Samas mõistan arsti otsust, tema ei hakanud riske võtma. Jah, teoreetiliselt oleksin võinud ju esilekutsumise saatekirja eirata, kuid ka mina ei hakanud riski võtma. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda.

Sünnituse ajal

Viimasel kohtumisel diabeediÄEga küsisin veel, mis erimeetmed sünnitusel käiku võivad minna. Ta rääkis, et sünnitegevuse ajal mõõdetakse mu veresuhkru taset ja kui see on liiga kõrge, saan insuliinitilka. Ma ei oska öelda, kas minu sünnitus oli liiga kiire või jõudsin sünnitama liiga hilja (haiglasse jõudes tuvastati täisavatus), kuid sünnituse ajal mul kordagi veresuhkrut ei mõõdetud. Ei tulnud pähe ka küsida. Küll jälgiti hoolega lapse südametööd, aga olen aru saanud, et seda tehakse nagunii. Sünnitus möödus komplikatsioonideta, laps oli küll suurem kui eeldati (4075g), kuid gestatsioonidiabeedist tulenevaid komplikatsioone (nt õlgade düstookia vms) ei tekkinud.

Sünnitusjärgne aeg

Pärast sünnitust on oluline, et beebi saaks võimalikult kiiresti süüa, et tema veresuhkru tase juksima ei hakkaks. Poiss hakkas sünnitustoas kenasti einestama, tema veresuhkru näidud olid korras. Haiglas mõõdeti 2. päeval minu veresuhkrut ka (kohe pärast söömist), number oli ok (6,1 mmol/l). Olen ise nüüd vahetevahel mõõtnud paastusuhkrut, näit on normis olnud.

Tegelikult peaksin varsti minema uuesti GTT testile uurimaks, ega diabeet pole tekkinud. Nimelt on mul suurem risk haigestuda II tüübi diabeeti hilisemas elus, seega pean toitumisel ja veresuhkru näitudel ka edaspidi silma peal hoidma.

Selline oli minu rasedusdiabeedi lugu. Järgmises postituses teen veel kokkuvõtte, kirjutan oma emotsioonidest ning toitumisest pikemalt.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *