Uncategorized

Raseduse jälgimine: 29.-40. nädal

Viimane rasedustrimester kulges suhteliselt rahulikult ning suuremate sündmusteta. Iiveldus oli kadunud, kuid jõuetus ja väsimus jäid samale tasemele. Tagasi tuli söögiisu ning üle pika aja nautisin oma lemmiktoite. Kõik näidud-mõõdud olid ämmaemanda visiitide ajal korras ja diabeet kontrolli all. Minu hemoglobiin ei tõusnud aga ka ei langenud. Näit oli stabiilselt 100 ringis, mis on siiski liiga madal ning põhjustaski (vähemalt osaliselt) jõuetust ning väsimust. Jõin igal hommikul Tecnoferi ja püüdsin tarbida rohkem raua imendumist soodustavat C-vitamiiniga toiduaineid.

Märgin ära, et kogu raseduse ajal oli mul kahel korral väike palavik, tundus, et olin lihtsalt veidi tuuletõmbe käes olnud ning keha reageeris nii. Palavik ei tõusnud üle 37,5 ja järgmiseks päevaks oli haigussümptomid kadunud.

01.08 jäin rasedus-sünnituspuhkusele. Viimastel raseduskuudel varusime vajalikud asjad lapsele, haiglakotti hakkasin pakkima u 35. nädalal. Käisime ka imiku hooldamise loengus ning haiglaga tutvumisringil, kuid rohkem perekooli ei jõudnud – oli suvi ning koolituste arv oli eriti piiratud.

38+4 käisin ultrahelis lapse eeldatava sünnikaalu hindamiseks. Normaalselt kulgeva rasedusele on näidustatud 2 ultraheli (I ja II trimestril ehk nn kuklavoldi ning looteanatoomia UH), rasedusdiabeetikud saavad ühe lisaks. Taaskord olin närvis (üllatus!), et laps on suur ning saadetakse haiglasse sünnituse esilekutsumiseks. Seekord läks ultrahelis eriti kiirelt, u 5-10 minutit, kõik oli korras ning lapse eeldatav kaal 3434 g. Seega oli laps keskmise suurusega ning järgmisel päeval toiminud diabeediämmaka visiidil saatekirja esilekutsumiseks ei saanud. Lapse suuruse hindamine ultrahelis on aga suhteline, mõõtmisviga võib olla päris suur (tavaliselt +/- pool kilo) ning 39+2 andis arst mulle esilekutsumise saatekirja 40+3. Seda õnneks vaja ei läinud, poiss tuli ise.

Raseduse lõpus tõusis mul pisut vererõhk (130/80 oli keskmiselt) ning pea hakkas rohkem ringi käima. Jälgisin vererõhku, sest hakkasin meeletult kartma preeklampsiat. Tagantjärele on päris naljakas mõelda, kuidas ma seda kartsin, ühtegi tunnust mul ei esinenud ning vererõhk ei tõusnud kordagi nii kõrgeks, et oleksin pidanud kontrolli minema.

Viimasel raseduskuul esinesid mul need kõige tavalisemad vaegused: raske püsti tõusta ning end keerata, selg väsisi kiirelt, sokke ei saanud jalga, asjad kukkusid rohkem maha (aga neid ei saanud kätte) jms.

Image result for third trimester lol

Kokkuvõtteks:

Kaaluiive: raseduse lõpuks saavutasin raseduseelse kaalu

Isud: magus, rämpstoit, värsked marjad

Tervis: jõuetus, nõrkus, pearinglus

Emotsioonid: elevus ja ärevus

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *