• Uncategorized

    Raamatud rasedusest

    On loomulik, et lapseootel naine tahab lugeda raseduse, sünnituse, imetamise ja muudel beebi-teemadel. Soovituslik ongi lugeda, on ju hea teada, mis sinu ja sinu kehaga raseduse ja sünnituse ajal toimub. Annan siin ülevaate raamatutest, mida mina lugesin. Ma ei käsitle siin veebilehtesid ega äppe – neid on palju ja igaüks saab valida endale sobiva. Mina lugesin palju netist juurde, nt emmede klubi raseduspäevikut, blogijate raseduspostitusi, välismaa lehekülgi, foorumeid. Lisaks saab käia ka haiglate juures perekooli loengutes. Anne Deans, “Rasedus”Tegemist on üsna popi ja soovitatud raamatuga. Raamatus kirjeldatakse rasedust, sünnitust ja beebi esimesi elunädalaid. Raamat on üsna visuaalne, palju on pilte, jooniseid ja graafikuid. Samas on see üpris vananenud (minul oli…

  • Uncategorized

    Me elame muuseumides

    Olen terve oma elu elanud korterites. Olgu, 6 aastat elasin ülikooli ühiselamus, kuid kodu on mul olnud ikka korteris. Vahet pole, kui palju ruumi korteris on, on alati kitsas. Kitsas, sest asju on palju. Lisaks tubadele on täis tuubitud ka kelder ja rõdu. Sest kus sa ikka hoiad neid 50 mitte kasutuses olevat lillepotti. Äkki läheb kunagi vaja. Mäletan üpris varajasest lapsepõlvest ühte keldrikoristuspäeva. Mu ema ja vanaema läksid tülli, sest ema soovis mingeid sõjaaegseid sukkpükse ära visata. Vanaema ei lubanud. Äkki läheb vaja. Ühte riidekasti oli rott ära surnud, selle võis suure draama saatel ära visata. Head asjad, mida kunagi võib vaja minna, läksid raisku. Mõned aastad hiljem stsenaarium…

  • Uncategorized

    Tantsupidudest

    Alustasin selle postituse kirjutamist u kuu tagasi, kuid kuidagi ei jõua siia kirjutama. Soov on, mõtted on, aga aega pole. Mis seal ikka. Kuigi laulu- ja tantsupidu on ammu läbi, tahan siiski kirja panna oma meenutused. Esimest korda käisin tantsupeol 1997. aastal, pärast teist klassi. Tegelikult ma ei tahtnud üldse tantsupeole minna ega rahvatantsu trenniski käia – oli selline pealesurutud värk mu ema poolt. Muidugi oli toredaid aegu ja ägedaid kaaslasi ning sõpru, kuid tegelikult olid need 9 aastat, kui ma trennis vastumeelselt käisin, üks piin. Nüüd ma oskan muidugi hinnata tantsu füüsilist kasu ja ega mu trennikaaslased ka kõige jobumad polnud, aga eks see ole mulle endale lapsevanemana õpetuseks,…

  • Uncategorized

    Rinnastreik

    Minu laps sõi kaks esimest elukuud rinda väga kenasti ja regulaarselt. Ühel hommikul aga poiss keeldus rinnast ning hüsteeritses paar tundi enne kui ma ta uuesti sööma sain. Kerge googeldus lõi asja selgeks – tegemist oli suure tõenäosusega rinna/tissi/imemisstreigiga. Mis on tissistreik? Kõige lihtsamalt öeldes – beebi keeldub rinnast ilma näilise põhjuseta. Tavaliselt hakkavadki beebid streikima 2-3 kuu vanuselt ning mõnikord arvatakse, et beebi võõrutab end rinnast. See pole muidugi õige, põhjusi võib olla mitu: Beebil on valus – nt igemed valutavad või on suus soor, vill vms. Mõnikord võib lapsel valutada ka kõrv, imemine suurendab kõrvavalu. Beebil on nohu – lapse nina on kinni ja ta ei saa imemise…

  • Uncategorized

    Rasedusdiabeet, vol viimane

    Esimene osa siin. Teine osa siin. Võtan oma rasedusdiabeedi (RD) teema nüüd lõpuks kokku. See ei ole soovituspostitus, tegemist on minu kogemusega: mis sobis mulle, ei pruugi sobida sulle. Minul läks võrdlemisi kergelt. Eelarvamustest vabanemine Esimene asi, mida ma endale tagasivaatavalt pärast RD-diagnoosi saamist ütleks, on: su elu ei ole läbi! Olin ju lugenud internetist õudusi kokku – midagi (ma ei mõtle siin magusat, vaid üldse mitte midagi) süüa ei lubata, kogu aeg pahandatakse, kaalus võtad juurde 100 kilo ning ravimeid peab ka manustama. Lisaks veel hirm loote arengu ja kaalu pärast. Tegelikult polnud asi nii – mina kogesin asjalikku ja toetavat nõustamist. Muidugi peab ise pingutama ja enesekontrolli kasvatama,…

  • Uncategorized

    Rasedusdiabeet, vol 2

    Esimene osa siin. Diabeediämmaemanda vastuvõtud Niisiis, pärast intensiivset toitumispäeviku pidamist ning glükomeetriga veresuhkru mõõtmist võisin veidi lõdvemalt võtta. Mõõtsin veresuhkrut siiski edasi igal hommikul ja siis kui sõin midagi uut (mida ma kahe eelneva nädala jooksul polnud söönud ja ei teadnud, kuidas see veresuhkrule võib mõjuda). Kõik oli korras, hommikused näidud olid 4,4-5,0 mmol/l. Järgmisel diabeediÄE visiidil öeldi, et iga päev ei pea end enam torkima. Kuskilt oli silma jäänud, et tavaliselt saadetakse rasedusdiabeetikud III trimestril uuesti GTT-d tegema, kuid diabeediÄE sõnul pole see vajalik, sest diagnoosi see ära ei võta. Käisin suve jooksul paar korda veel diabeediÄE vastuvõtul, kus kõik oli korras. Igal visiidil mõõdeti ka vererõhku ja küsiti…

  • Uncategorized

    Nimekiri: asjad beebile

    Sarnaseid nimekirju blogides on palju ja mulle meeldis neid raseduse ajal lugeda. Panen nüüd kirja, mida mina vajalikuks pidasin. Varuma hakkasime pärast II trimestri UH uuringut, asjad said ostetud kuidagi rahulikult ja loogiliselt, ei olnud meeletut kiirustamist. Tundsin tihti, et hoian end beebiasjade juures tagasi – just ärevuse ja hirmu tõttu, et midagi läheb halvasti. Samas saime kõik vajaliku soetatud. Voodi. Meie saime võrevoodi mehe venna käest, juurde ostsime uue madratsi ja voodipesu. Pehmendusi vajalikuks ei pidanud ega pea siiani. Olin enne rasedust ja rasedana väga võreka-usku ehk minu meelest peab laps magama oma voodis. Rõhk sõnal olin, sest siiani magab laps meiega suures voodis kaisus. Plaan on siiski aidata…

  • Uncategorized

    Nimekiri: mida sünnitama minnes kaasa võtta?

    ..ehk mida haiglakotti pakkida? Minu kogemus on TÜKist. Võimalik, et teistes haiglates on olukord teine. Samuti märgiks ära, et elan Tartus, seega võisin mõned asjad (nt turvahäll) koju jätta. Dokumendid. Kindlasti peab olema kaasas rasedakaart. ID-kaarti mul vaja ei läinud, kuid rahakott oli nagunii kaasas. Riided endale. Minul olid kaasas haiglasse tulemise ja haiglast minemise riided ning imetamistopp. Haiglas oleku aja kandsin mõnuga haiglariideid (hommikumantel ja öösärk). Kindlasti läheb vaja ka vahetusjalanõusid. Hügieenitarbed. Hambahari ja -pasta, dušigeel ja šampoon. Vajadusel kreemid. Kui oled esmasünnitaja ja päris 6 tunni pärast sind koju ei lasta, siis tuleb end pesta. Peretoas olid ka käterätikud, kuid kasutasin enda oma. Sünnitusjärgsed hügieenitarbed: sidemed, võrkpüksid, rinnapadjad,…

  • Uncategorized

    Kuidas tulla toime rasedusaegse iiveldusega?

    Raseduse alguses sai nii palju googeldatud märksõna “rasedusaegne iiveldus”. Iiveldus tekib enamasti esimesel trimestril ning kestab tavaliselt 12. nädalani. Minu iiveldus kestis u 20-22. rasedusnädalani. Kuni 16. nädalani oksendasin igal hommikul, seega uurisin ja katsetasin erinevaid viise, kuidas sellise jamaga toime tulla. Inimesed on erinevad – mis sobib ühele, ei pruugi teisele sobida. Panen kirja mõned enamlevinud soovitused rasedusaegse iiveldusega võitlemiseks. Söö tihti. Söö pigem vähem, aga sageli. Seda soovitas mulle kohe ka arst. Kõhtu ei tohi tühjaks lasta, aga samas ei tohiks ka liiga täis süüa. Kuna iiveldus on tavaliselt kõige suurem hommikuti, soovitatakse voodi läheduses hoida küpsist või leiba, et ärgates oleks kohe midagi põske pista. Katsetasin –…

  • Uncategorized

    Sünnitusjärgne osakond

    Esimene päev, 24.09 Niisiis, esmaspäeva varahommikul sünnitasin ning u 10ks saime perepalatisse. Sealne ämmakas soovis õnne ja utsitas meid mehega puhkama, kui lapsega vaja käia kuskil, siis antakse teada. Väsimus oli meeletu, aga me ei suutnud magada. Emotsioone oli palju, adrenaliin veel möllas ning vaja oli last imetleda. Mingi hetk käis mees temaga protseduuride toas, kus mõõdeti poisi veresuhkur (korras!) ning näidati ette peamised hooldusvõtted. Mina olin terve aja voodis pikali, suhtlesin õnnitlejatega ning imetasin last. Kuna mul oli aneemia, öeldi juba ette, et hommikul tullakse verd võtma. Soovitati ikka vetsus käia ning korralikult süüa. Beebi rütm oli nagu vastsündinutel ikka: söömine, natuke ringivahtimist, magamine, kakamine, söömine jne. Peamine mälestus…